Lubadused

Juhheiia Päevakas! Täna on pidupäev, sest arvake ära, kes endiselt väidab, et pole teid unustanud.... mina! Oeh. Ma ei suuda uskuda, et pean jälle oma sissekannet alustama "pole ammu kirjutanud" stiilis... See kord on kohe topelt häbi, sest pole juba 2 kuuda uut sissekannet teinud. Mitte, et mul poleks miskit jutustuda (millal mina vait olen), vaid just vastupidi - nii palju asju on sündimas, et ei jõua neid siia kirjutamagi. Hakkame siis otsast peale. Otsas läheb kenasti, mina olen väga rahul ja igapäevaga õpin palju uut ning avastan, et veel niiiiiii palju on asju on õppida ja omandada. Aga mina olen rahul - harjutan pilli, käin tasapisi mõnel pool mängimas (nt 18.12.08päris õhtul mängin trioga kohvik Moskvas) ja muhelen niisama.

Aga nüüd kõigest järge mööda... Niisiis pärast viimast sissekannet oli alles oktoobri keskpaik. Suhteliselt keskmine ei-midagi-erilist aeg... Peamine vast oli meie pesapunumine, mis hakkas hoogsaid edusamme tegema ja on tänaseks päevaks lähedal valmimisele. Nimelt sai vahepeal seinad värvitud, tapeet 

pandud, kööki panime ise plaadid maha, tõime köögimööbli sisse (täispuit-käistöö fafaa ...), mille üles panemisel meid Pääsu isa, vend ja minu isa abik olid,  ja oleme kolmandiku jagu parketti maha pannud. Kunagi ehk saab netti väike albumike loodud, kus meie edusammudest ülevaade. Nii... pärast oktoobrit tuli november ning minu sünnipäev! Sünna oli mega lahe, sest nii kui silmad lahti tegin pistis Pääsu mulle küünaldega koogi nina alla, mille ta ommikul vara oli vaaritanud. Lahe. Pärast sünnat tuli Suur Lumetorm ja loomulikult just sel päeval sõitsime Pääsuga Pärnust koju tagasi. See oli elupikim Pärnu-Tallinn sõit, kuna kiirused olid väga aeglased ja nähtavus vahepeal isegi ainult 5 meetrit. Jube.

Pärast seda tuli Detsember. Detsembri algus jätkus jällegi pilli- ja remondihoos. Ning 07.12 sõitsin mina rongiga Moskvasse, et sääl Tallinna kultuuripäevadel kooli BigBandiga esineda. See oli väga huvitav kogemus. Peale kogemusterohke rongisõitu (mis polnud üldse alguses kindel, et kas saame viisad õigeks ajaks kätte või ei), selgus, et keegi suur-püha-vana oli otsustanud minna Jumalaga tõdevahtima ja visanud sussi taeva poole, mille tõttu tehti meie lustakas kavas "mõningad" kärped. Võeti välja kõik rõõmsad ja tantsulised lood ja kiiruga otsiti asemele mõningad rahulikumad ballaadid. Mis oli võrdlemise muserdav, sest ühtki BigBandis mängijat rõõmusta kohustus mõnele solistile terve kontserti pikka nooti taustaks puhuda. Palju isegi ilmselt ei puudunud, et kogu kontsert ja kõik pidustused oleks sel leina päeval ära jäetud. Solistidena olid meiega kaasa nt Marko Matvere, Hanna-Liina Võsa ja Vanila Ninja. Viimastega läks aga eriti täbaralt, sest neil ju rahulikke lugusid ei olegi, nii et nemad ei läbinud tsensuuri sõela ja ei pääsenudki lavale. Kahju neist, kuid meil läks vähemalt nii palju hästi, et pärast kontserti olime oodatud Tallina ja Moskva Linnavalitsuste ühisele vastuvõtule, mis toimus mingis luksus hotellis kohe Kremli kõrval, kus said head-paremat süüa-juua! See oli tore.

Sissekandele tõmban joone alla uus aasta lubadusega olla aktiivsem blogija, kui teie olete aktiivsemad lugejad! Äkki isegi jõuan enne uut aastat kirjutada natukene jõuludest ja oma mõttetest nendega seoses. 

Max

& kodu