neljapäev, 19. märts 2009

Uus hoog

Head uut aastat sõbrad! Usun, et suudan seekord kõiki üllatada (keda positiivselt, keda negatiivselt...) oma blogi värske sissekandega! Ma ei peagi siia ju midagi nii vapustavat kirjutama, sest üllatus seisnebki faktis, et ma kirjutan siia midagi ja seda pole juhtunud juba .... oi häbi... kui kaua. Aga mina, kui endastlugupidavblogija, võtangi nüüd soravalt kokku kõik, mis vahepeal toimunud!

Pärast viimast sissekannet tuli tihe jõuluaeg (hea aeg, palju tööd ja kontserte jne), siis tuli uus aasta ning olemegi juba tänases päevas! Mõtlesingi siinkohal tänaseks "joone alla tõmmata", aga... ei, siiski nii kergelt ma vist ei pääse.

Jõulud... jõulud olid seekord ilgelt kihvtid! Nimelt oli neid lausa 2 (üks Pääsu sõprade-sugulaste-ja-muude-loomadega ning üks minukstega). Ja mõlemal pool oli taat ülilahke, ma pole vist nii palju hääd ja paremat, kui sel jõulul, saanud vist juba.... emm... eelmistest jõuludest saadik. Tegelt nii palju häid asju ei tea kas üldse kunagi! Läbivaks teemaks meile kingitud asjades oli loomulikult meie kodu ja kõik, mis meil siia vaja. See oli tulus värk.

Pärast jõule tuli aastavahetus, mida pidasime oma korterikeses, oma sõprade ringis. Öeldakse, et nii nagu aastavahetus möödub, selline ka uus aasta tuleb. Minul möödus aastavahetus töiselt, sest käisin pooleks tunniks DJ'ga kohvik Moskvas esinemas. Või kui täpne olla, siis uus aasta saabus kihutades kodupoole. Päris huvitav kogemus sõita sel hetkel läbi linna. Lasin kõigile signaali, et nad raisad eest kiiremini ära kobiks, et ma jõuaks koju omale peole tagasi, aga nemad üllataval kombel ei solvunud ja näidand keskmist, vaid tõstsid pokaali ja soovisid "Head uut!" Uusaasta pidu oli muidu tore ja rahulik, hea vahest sõpru näha (loe: Tulge külla! :D).

Ja käes ongi aasta 2009. Uuel aastal uue hooga öeldakse. Ma ei tea, kas saan enda käekäigu kohta sedasi hõigata? Aga samas loogiliselt lähenedes kasvab hoog just allamäge minnes, nii et äkki ma ei peakski kurtma? Egas mul polegi ju millegi üle kurta ja nii ma siis ei kurdagi! Nüüd siis kokkuvõte selle aasta suurimatest sündmustest. Esimesena torkas pähe, et käisime BigBandiga Austrias, mis iseenesest on väga lahe, aga mõjus tujule rusuvalt, kuna kohe üldse ei meeldi istuda päevad läbi bussis ja vaadata kuidas aeg mööda läeb. Positiivsetest asjades võib esiletõsta minu väikese hobi ja eriala uut kohtumist. Ehk siis mul õnnestus pääseda (tänu Pääsule, kes näpuga võimalusele osutas) Jazzkaare veebilehe fotograafide rivistusse. Mis on suurepärane, sest nüüd ma saan käia Jazzkaare kontserditel tasuta, ainult et pean mõned pildid tegema, mis on suur sääst, arvestades, et üldiselt paljud piletihinnad algava 300.- juurest.

Oma fotograafia huvi olen ka hakanud taaselavdama. Mitte ainult füüsilisel kujul, vaid ka virtuaalsel, st installisin enda arvutisse uusima Photoshop'i! Loen aktiivselt netis õpetusi ja tuletan ka selle programmi käsitlemist meelde. Nii et kui hästi läheb, siis saab peagi näha mu uusimaid "teoseid" ja ka jazzipilte, peagi minu flickri lehel (www.flickr.com/photos/martenkaldamae/sets)!

Nii palju siis vast selleks korraks. Võib-olla sai natukene "keskpärane" sissekanne, aga see soenduseks ja teie kõigi kurssi viimiseks minu tegevustega. Loodan peagi leida taas aega, et juba põnevamaid, kaasa haaravamaid ja detailsemaid jutukesi veeretada! Seniks aga, et näha, kas kellelgi see sait veel meeles, kuulutan välja uue küsitluse / ennustusvõistluse!

Max
& Fotopood

Kommentaare ei ole: