Ärgem unustagem

Kallis päevakas... (olen alati tahtnud seda kirjutada)

Ei, sa pole veel surnud; jah, Märten tegi oma blogi.
Nüüd on see siis käes. Ka mina üritan oma kätt aina levivas blogimaailmas. Loodan, et seda keegi aeg-ajalt ka loeb ja kui loetud, siis ei kahetse, et seda tegi! Kui tekib kellelegi küsimus, et miks ma oma blogi tegin, siis põhjus lihtne: minu ja ka paljude mu lähedaste elus on käes suurte muutuste aeg - keskkool lõppeb ja teed on valla... Siin kohal ma väga pikalt juurutama ei hakka, sest sellest me oleme kõik lõputult juba kuulnud ja kuuleme veelgi, nt lõpuaktuse kõnedes jnejnejne..... Mina ei hakka siin kellelgi sõnu peale lugema, rääkima suurtest valikutest ja tulevikuhirmudest - minu blogi eesmärk on säilitada kontakte, ehk anda rahvale võimaluse olla kursis minu tegemistega ja loodetavasti jääda piisavalt lähedaseks, et olla kursis ka rahva tegevustega.

Ei taha esimest sissekannet liialt pikaks ka ajada.
Seega mul läeb kõik mega hästi. Naudin tasapisi suve algust. Järgmine nädal minu kaks viimast eksamit ja siis suvi täies hoos! Vahepeal veel üks lõpetamine ja ongi keskkooliga ühel pool. Lahe, lihtne.... Maailm on valla - tee mis tahad! Algab aeg, mil saame olla need, kes tahame, kuis tahame. Ainuke, mis meie rada rajab on meie oma tahe - OMA VALIK.

Seep see ongi millega huvilisi kursis mõtlesin hoida.
Kuigi lähme kõik oma rada, loodan et aeg-ajalt teed siiski kohtuvad. Ärgem jäägem võõraks - ärgem unustagem

Märten
ja viimased pingutused