Ei ole meile kaua antud....

... ehk homme on matemaatikaeksam! Jah, alles oli see kilomeetrite kaugusel, kuid nüüd on vaid 10 tundi ja juba oleme kõik rivis nagu kümme kopikat. Kuid kui on seljataga kuude pikkune pinev ettevalmistus töö, igapäevane 5 tunnine matemaatika lahendamine, kõik valemid peas, ülesanded lahendatud, pastakad laetud ja joonestus vahendid checked ja re-checked, siis ei ole midagist karta! .... KUI on see kõik seljataga.... kuid kui ei ole, nagu minul näiteks, siis ei ole lood enam nii lillelised. Ei saa öelda, et ma poleks midagi ette valmistanud, olen küll: ma olen ju kuidagi need 12 aastat matemaatikatunde seljatanud ja täna ma isegi tegin vihiku lahti (!), vaatasin õpikust paar kordamisülesannet, mis siis, et ma ühtegi ei osand, aga ei saa vähemalt öelda, et ma ei teind midagi.
Miks siis mina ei pinguta, kui kõik teised higistavad? Noh, lihtne: pole mõttet kulutada oma aega, energiat ja närve asjadele, mida sul tarvis pole. Mul pole vaja ühtegi punkti numbrit, lihtsalt keskkooli lõputunnistust. Minu jaoks ei ole piisav motivatsioon, et lennu keskmine kannatab - kui tohib otse välja öelda, siis mul ei saaks rohkem ükskõik ollagi.
Aga sellest hoolimata: kõikidele matemaatikahuvilistele PALJU EDU homseks! Ja mittematemaatikahuvilised, teile ma edu ei soovi, sest ei ole mõttet edu raisata sinna, kus seda niivõinaa tarvis pole!

Igatahes, loodan väga, et silmapilk veel ja ma leian ennast olukorrast, kus mu viimane riigieksam sooritatud ja võin oma elu pühendada kahele: saksofonile ja eelkõige oma kallimale! Loodan, et oma tavaks saanud pingutan-täpselt-nii-vähe-kui-võimalik suhtumine mulle seekordki saatuslikuks ei saa.

"Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis ei meeldi või ei paku huvi" (Märten Kaldamäe, Eesti kodanik) Niiet pidage kogu aeg meeles - ei ole meile kaua antud! (miks ma seda ülten, räägin teinekord lähemalt)

Märten
& rahulik uni!